Audiitorkontrolli kohustus ja audiitori määramine

Audiitortegevuse seaduses on kindlaks määratud, kellele ja millistel tingimustel on audiitorkontroll, audit või ülevaatus, kohustuslik. Audit on kindlustandev töövõtt, mille tulemusena vandeaudiitor annab hinnangu, kas raamatupidamise aastaaruanne kajastab olulises osas õiglaselt ettevõtte finantsseisundit, finantstulemust ja rahavooge. Ülevaatus ei ole finantsaruande audit ja seetõttu pakub ülevaatus väiksemat kindlustunnet. Ülevaatuse käigus veendub audiitor, et finantsaruanne ei sisaldaks olulisi vigu.

Raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik kõikidele:

• aktsiaseltsidele, millel on enam kui kaks aktsionäri,
• kohaliku omavalitsuse üksustele,
• avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele ja
• äriühingutele, milles riigil on vähemalt otsustusõigus riigivaraseaduse tähenduses (st äriühingu üldkoosolekul on riigil otsuste vastuvõtmiseks nõutav hääleõigus).

Osaühingute puhul tuleb audiitorkontrolli kohustuse tuvastamisel lähtuda äriühingu finantsnäitajatest. Alates 01.09.2017 muutus audiitortegevuse seadus ning aktsiaseltsidele, millel on kuni kaks aktsionäri, kehtivad samad nõuded kui osaühingutele. Finantsnäitajate alusel tuleb tuvastada, kas äriühingul lasub auditi või ülevaatuse kohustus või ei ole vajadust kummagi teenuse järele. Piirmäärad on alljärgnevad:

*varasemalt oli piirmääraks 60 inimest

Mittetulundusühingute puhul kehtivad auditi ja ülevaatuse kohustuslikkuse osas samad ülaltoodud piirmäärad.

Sihtasutustel on audit kohustuslik siis:

• kui selle asutajaks on riik, avalik-õiguslik juriidiline isik, kohalik omavalitsus, erakond või äriühing, milles riigil on vähemalt otsustusõigus riigivaraseaduse tähenduses;
• kui vastav kohustus tuleneb sihtasutuse põhikirjast või nõukogu otsusest;
• kui sihtasutuse finantsnäitajad ületavad ülaltoodud tabelis auditi piirmäärasid.

Kui sihtasutusele ei ole audit kohustuslik, siis võib olla vajadus teostada ülevaatus. Vastav kohustus on juhul, kui sihtasutuse müügitulu või tulu on suurem kui 15 000 eurot või varad bilansipäeva seisuga on suuremad kui 15 000 eurot.

Kõikide eeltoodud näitajate puhul tuleb arvesse võtta aruandeaasta andmeid ning kontserni puhul tuleb lähtuda konsolideeritud näitajatest. Kohustusliku ülevaatuse võib alati asendada auditiga.

Alates 01.09.2017 tuleb audiitortegevuse seaduse kohaselt raamatupidamise aastaaruande kohustusliku auditi tegemiseks sõlmida leping vähemalt kaheks aastaks. Kuna nõue kehtib kohustusliku auditi puhul, siis võib jätkuvalt sõlmida üheaastaseid lepinguid ülevaatuste ning vabatahtlike auditite puhul.

Audiitori valimine kuulub äriseadustiku kohaselt osanike koosoleku või üldkoosoleku pädevusse. Audiitori nimetamiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek. Audiitorit võib valida konkreetse audiitorkontrolli tegemiseks või teatud tähtajaks.

Kui audiitor on omanike esindajate poolt valitud, siis peab juhatus esitama audiitori andmed äriregistrile. Esitada tuleb ka audiitori nõusolek.

Majandusaasta aruande esitamise käigus läbi ettevõtjaportaali tuleb lisada ka vandeaudiitori aruanne, kui audit või ülevaatus on ettevõttele kohustuslik või kui aruande osas on vaatamata kohustuse puudumisele otsustatud audiitorkontroll teostada. Et vandeaudiitor saaks aruannet ettevõtjaportaalis ise lisada, tuleb ettevõtte poolt anda talle ligipääs.

Ettevõtjaportaalis saab vandeaudiitorit määrata juhatuse liige (äriregistris peab juhatuse liige olema esitatud isikukoodiga). Vandeaudiitori lisamiseks tuleb valida „Majandusaasta aruanded“ alamlehelt „Audiitorettevõtja/vandeaudiitori määramise“ osa ning seejärel vajutada „Lisa uus vandeaudiitor/audiitorettevõtja“. Esmalt tuleb sisestada audiitorettevõtja ning seejärel saab valida konkreetse vandeaudiitori. Audiitorite nimede trükkimisel hakkab e-äriregister ise valikuid pakkuma süsteemis olevate audiitorite seast.  Pärast audiitorite valimist tuleb andmed salvestada. Seejärel saadetakse vandeaudiitorile e-posti teel teade juurdepääsuõiguse lisamise kohta ning juurdepääsuõigus tuleb vandeaudiitoril kas aktsepteerida või tagasi lükata.

Kui juhatuse liikmed on välismaalased ning nad ei saa audiitorit ettevõtjaportaali kaudu määrata, siis on jätkuvalt võimalus esitada majandusaasta aruanne pdf-formaadis. Selleks tuleb majandusaasta aruanne sisestada ettevõtjaportaalis, seejärel aruanne välja printida ning skaneerida juhatuse liikme allkirjadega aruanne koos vandeaudiitori aruandega üheks failiks.

Vandeaudiitori vahetamisel tuleb eelmisel vandeaudiitoril juurdepääsuõigus eemaldada. Selleks peab juhatuse liige minema „Vandeaudiitori määramine“ lehele ning vandeaudiitori andmete rea lõpus vajutama lingile „Eemalda“.

Käesolevast aastast on väikeettevõtjatel võimalus koostada lühendatud raamatupidamise aastaaruanne. Raamatupidamise seaduse kohaselt on väikeettevõtja eesmärk lühendatud raamatupidamise aastaaruande koostamisel ja avaldamisel anda aruande kasutajale, kellel on aruandest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised, oma finantsseisundi ja -tulemuse kohta asjakohast ning tõepäraselt esitatud informatsiooni, mida aruande kasutaja saaks oma majandusotsuste tegemisel kasutada.

Raamatupidamise Toimkonna juhendi (edaspidi RTJ) 1 kohaselt peab raamatupidamise aastaaruanne andma õiglase ülevaate raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist ja -tulemusest.

Ka audiitor avaldab arvamust selle kohta, kas finantsaruanded on kajastatud kõigis olulistes osades õiglaselt või annavad õige ja õiglase ülevaate kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga.

Samas on väikeettevõtjate lühendatud raamatupidamise aastaaruande puhul lisades nõutava avalikustatava informatsiooni osas sätestatud erinõuded (RTJ 15 p 62), mille alusel ei pea avalikustama nii palju informatsiooni kui täismahus aastaaruande puhul. Seega tekib küsimus, kas teatud juhtudel tuleks lühendatud raamatupidamise aastaaruannetes avalikustada täiendavat informatsiooni, et tagada finantsaruande õiglane esitus. Rõhutaksin ka siinkohal, et RTJ 15 punktis 62 on kasutatud avalikustatava informatsiooni osas sõna „vähemalt“, mis viitab, et mõnikord tuleks avalikustada rohkem informatsiooni, kui otseselt nõutud. See on tavapärane raamatupidamistavadele, mille puhul on tegemist nö „õiglase esitusviisi raamistikega“, mille puhul kehtib nõue, et lisaks raamistikus spetsiifiliselt nõutud informatsiooni avalikustamisele võib juhtkonnal osutuda vajalikuks avalikustada ka muud informatsiooni.

Järgnevalt kirjeldan mõningaid olukordi, mille puhul täiendava informatsiooni esitamine oleks autori arvates vajalik.

Vigade korrigeerimine

Kui algsaldode osas on tuvastatud oluline viga, mille tõttu korrigeeritakse raamatupidamise aastaaruandes võrdlusandmeid, siis tuleks avalikustada vea põhjus ning mõju suurus seotud bilansi- ja kasumiaruande kirjetele.

Tegevuse jätkuvus

Kui bilansipäeva seisuga ei vasta omakapital äriseadustiku nõuetele või lühiajalised kohustused ületavad oluliselt käibevarasid (või on mõni muu sündmus, mille tõttu on oluline ebakindlus tegevuse jätkuvuse osas), siis tuleks lisades avalikustada informatsioon selle kohta, kuidas juhtkond tagab ettevõtte tegevuse jätkuvuse. Näiteks võivad omanikud olla otsustanud teha täiendavaid sissemakseid omakapitali või on pärast bilansipäeva sõlmitud kokkulepe lühiajalise laenu pikendamiseks.

Laenunõuded

Kui ettevõttes on olulises mahus laenunõudeid või muid nõudeid, mis ei ole tulenenud tavapärasest äritegevusest, siis tuleks avalikustada laenunõuete tähtajad ja intressimäärad ning muud olulised tingimused (nt kas ja mis mahus on nõuded tagatud).

Tütar- ja sidusettevõtted

Kui ettevõte ei koosta konsolideeritud aruannet, kuid omab tütar- ja sidusettevõtteid, siis informatsioon tütar- ja sidusettevõtete kohta (tütar- ja sidusettevõtete loetelu ja asukohamaad, osalusprotsent nende omakapitalis, bilansilised maksumused). Eriti oluline on informatsioon siis, kui tütar- ja sidusettevõtteid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil ning bilansilised väärtused on olulises summas (näiteks on tegemist valdusettevõttega, mille puhul bilansis on see olulisim valdkond). Rõhutan siinkohal, et õiglases väärtuses kajastatavate tütar- ja sidusettevõtete kohta peab ka väikeettevõtja lühendatud aastaaruandes kajastama täiendavat informatsiooni RTJ 15 punkt 62 kohaselt.

Eraldised

Kui bilansis on moodustatud eraldis näiteks kohtuvaidlusest tulenevate kohustuste täitmiseks, siis tuleks esitada eraldise sisu lühikirjeldus ja olulised eeldused eraldise summa arvutamisel. Avalikustama peaks ka asjaolud, mis mõjutavad eraldise summa suurust ning kohustuse realiseerumise tõenäosust.

Sihtfinantseerimine

Kui ettevõte on saanud sihtfinantseerimist, siis tuleks avalikustada sihtfinantseerimisega seotud olulised tingimused, näiteks milliseid pikaajalisi tingimusi tuleb täita, et saadud sihtfinantseerimist ei peaks tagastama.

Müügitulu

Tavapäraselt on ettevõtete kasumiaruande olulisim kirje müügitulu. Seetõttu on autori arvates oluline avalikustada müügitulu analüüs tegevusalade ja geograafiliste piirkondade lõikes.

Aruande koostamisel tuleb alati hinnata, milline on oluline informatsioon, mille avalikustada jätmine või ebakorrektne avaldamine võib mõjutada aruande kasutajate poolt aruande põhjal tehtavaid majandusotsuseid. Ka audiitorid hindavad väärkajastamisi, kaasa arvatud informatsiooni esitamata jätmist, oluliseks siis, kui võib eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt nende finantsaruannete põhjal tehtud majandusotsuseid. Olulisuse hindamisel tuleb võtta arvesse nii summa suurust kui informatsiooni olemust või kombinatsiooni mõlemast.