Aktuaalsed maksumuudatused 2017-2018

Audit & Consult partner Urmas Võimre on teinud kokkuvõtte viimastest maksumuudatustest. Kokkuvõte aitab teil keerukal maksumaastikul paremini orienteeruda. Juhul kui teil on maksumuudatuste kohta täiendavaid küsimusi, pöörduge meie poole. Head kasutamist!!!

Autoriõigus: Audit & Consult OÜ, Urmas Võimre.

Valik maksumuudatusi

Ülevaate eesmärgiks on selgitada Soome maksu- ja õiguslikke nõudeid välismaistele ettevõtetele ja nende töötajatele, kes teevad Soomes ehitus- või paigaldustöid.

Maksustamisega seotud nõuded välismaistele ettevõtetele

Kõik välismaised ettevõtted, mis tegutsevad ehituse või paigalduse valdkonnas, peavad taotlema Soome allikamaksu kaardi (tax at source card) või registreerima end Soome ettemaksu registris (prepayment register) selleks, et vältida väljamaksetele kohaldatavat kinnipeetavat maksu, mille suuruseks on 13% äriühingutele ning täis- ja usaldusühingutele ja 33% füüsilisest isikust ettetvõtjatele.

Kui projekt või järjestikused projektid Soomes kestavad vähemalt 12 kuud, tekib ettevõttel püsiv tegevuskoht, mis omakorda toob kaasa tulumaksukohustuse. Mõnedel juhtudel, sh Eesti äriühingute puhul, piisab püsiva tegevuskoha tekkimiseks juba 6 kuust.

Kui püsiv tegevuskoht on tekkinud, peab välismaine ettevõte registreerima end tööandjate registris ning pidama kinni tulumaksu töötajatele tehtud töötasu väljamaksetelt.

Kui projekt või järjestikused projektid kestavad vähemalt  9 kuud, tekib püsiv tegevuskoht käibemaksu tähenduses ning nõutav on käibemaksukohustuslasena registreerimine Soomes. Registreerimise kohustus võib tekkida ka varem, näiteks juhul kui välismaine ettevõte soetab ühendusesiseselt kaupa Soomes.

Ettevõtte tulumaks Soomes on 20%. Käibemaksu standardmäär on 24% ning alandatud määrad vastavalt 14%, 10% ning 0%. Ehituse valdkonnas kohaldatatakse pöördmaksustamist isegi müükidele, mis toimuvad ehitusettevõtete vahel Soomes siseriiklikes olukordades.

Muud seadusandlikud nõuded Soomes tegutsevatele välismaistele ettevõtetele

Välismaised ettevõtted, kes lähetavad Soome välisriigi residendist töötajaid, peavad määrama Soome ettevõttele seadusliku esindaja (legal representative), kes vastutab töötajaid puudutava dokumentatsiooni säilitamise eest, sh tööajagraafikute eest.

Välismaised ettevõtted peavad korraldama oma töötajatele ka töötervishoiu (occupational health care) teenuse osutamise Soome kliinikust. Tegemist on ennetava töötervishoiu meetmega (näiteks töökoha ülevaatus jne).

Maksustamisega seotud nõuded välismaistele töötajatele

Välismaised töötajad vajavad ehitus- või paigaldusobjektil töötamiseks Soome ID- ja maksunumbrit. ID- ja maksunumbri väljastab töötajale Soome maksuamet. Töötajad peavad maksuametit külastama isiklikult ning võtma kaasa passi, töölepingu ja residendiriigis väljastatud vormi A1 ning täita ja esitada tuleb Soome maksuameti vormid 6150 ja 5057.

Töötajad EL-välisest riigist võivad vajada tööluba.Töötajad teisest EL riigist peavad registreerima enam kui 3 kuud kestva Soomes viibimise sealses politseiasutuses.

Välismaised töötajad ei pea Soomes tasuma makse, kui:

  • nende tööandjal puudub püsiv tegevuskoht Soomes;
  • töötaja viibib Soomes vähem kui 183 päeva (kalendriaastas või 12-kuulise periood jooksul sõltuvalt Soome ja töötaja residendiriigi vahel sõlmitud maksulepingust) ning
  • tegemist ei ole tööjõu rentimisega.

Kõikidel muudel juhtudel, näiteks eksisteerib tööandjal püsiv tegevuskoht, maksavad töötajad Soomes maksu esimesest töötamise päevast alates. Töötajal tekib Soomes maksukohustus esimesest töötamise päevast ka juhul, kui töötaja viibib Soomes enam kui 183 päeva (tööandja püsiva tegevuskoha olemasolu ei oma sellisel juhul tähtsust) või tegemist on renditud töötajaga. Sellisel juhul peab töötaja esitama tuludeklaratsiooni, saama maksuametist ettemaksu maksukaardi (prepayment tax card) ning ise tasuma maksud. Juhul kui tööandjal on püsiv tegevuskoht, on tööandja kohustatud töötajatele tehtud töötasu väljamaksetelt maksu kinni pidama.

Tööjõu rent

Seoses tööjõu rendiga (tööjõu kasutada andmine) kehtivad erireeglid töötajatele riikidest, kellega Soomel puudub maksuleping, või kes tulevad Valgevenest, Bermuudalt, Kaimanisaartelt, Küproselt, Taanist, Eestist, Gruusiast, Guerneseylt, Islandilt, Mani saarelt, Jerseylt, Kasahstanist, Lätist, Leedust, Moldovast, Norrast, Poolast, Rootsist, Tadžikistanist ja Türgist.

Soome ja eelnimetatud riikide vahelised maksulepingud lubavad Soomel maksustada renditud töötaja Soomes teenitud tulu isegi juhul, kui töötajad viibivad Soomes vähem kui 183 päeva või tööandjal puudub püsiv tegevuskoht. Reegel kohaldub ka olukorras, kus Soomel puudub maksuleping riigiga, kelle resident renditud töötaja on.

Kui tööjõu rent kestab vähem kui 6 kuud, rakenduvad töötajatele, tööandjatele ja teenuse saajatele järgmised kohustused:

  • välismaised töötajad peavad taotlema Soome ID- ja maksunumbri ning ettemaksu maksukaardi, külastades isiklikult maksuametit, esitama maksudeklaratsioonid ja tasuma maksud
  • välismaised tööandjad peavad määrama Soomes seadusliku esindaja, esitama vormi 6147e Tööjõu rendist teatamine (Employee leasing notice) ja vormi 7809e Iga-aastane teatis maksete kohta Soomes piiratud maksukohustusega isikutele (Annual notification For payments to persons with limited tax liability in Finland)
  • Soome residendist kliendid peavad esitama maksuametile vormi 6146a Teenuse saaja teatis (Service Recipient’s notice)

Kui Soomes viibitakse rohkem kui 6 kuud, on kohustused eelnimetatutest veidi erinevad.

Lühidalt dokumentatsiooni nõuetest

Tulenevalt seadusest töö tellija kohustuste ja vastutuse kohta töö tellimisel (soome keeles Tilaajavastuulaki), peavad välismaised ettevõtted esitama oma Soome klientidele järgmised dokumendid:

  • Info selle kohta, kas ettevõte on registreeritud ettemaksu registris (Prepayment Register) ja tööandjate registris (Employer’s Register), käibemaksukohustuslaste registris (Value Added Tax Register) (Soome käibemaksu registreering on vajalik üksnes käibemaksu tähenduses püsiva tegevuskoha olemasolul ning registreering tööandjate registris üksnes püsiva tegevuskoha olemasolul. Ettemaksu register ning allikamaksu kaart on alternatiivid);
  • Ettevõtteregistri väljatrükk või ekvivalentne informatsioon koduriigist;
  • Maksuvõlgade puudumise tõend koduriigist;
  • Tõend sõlmitud penisonikindlustuse ja makstud pensionikindlustusmaksete kohta (A1-sertifikaat on piisav) või kokkulepe tasumata pensionikindlustusmaksete ositi tasumise kohta;
  • Info sõlmitud kollektiivlepingust või töötamise põhitingimustest (tingimused peavad vastama Soome miinimumtingimustele);
  • Info töötervishoiu teenuse korraldamise kohta (peab olema Soome kliinikust);
  • Tõend kohustusliku tööõnnetusjuhtumikindlustuse sõlmimise kohta (A1-sertifikaat on piisav);

Lisaks, töötajatel peab olema Soome ID- ja maksunumber ning töökohal tuleb kanda fotoga ID-märki/tõendit, millel on töötaja maksunumber.

 

Täiendavate küsimuste korral pöörduge Audit & Consult meeskonna poole!

01.04.2017 jõustunud muudatus maksukorralduse seaduses täpsustab, et töötamise registris tuleb registreerida isikud, kes teevad äriühingu või FIE majandushuvides tööd tasu saamata. Varem kehtinud maksukorralduse seaduses kasutati sama tegevuse kohta määratlust „töö tegemine vabatahtlikkuse alusel tasu saamata“.

Maksukorralduse seaduse muudatusega rõhutatakse, et eristada tuleb töö tegemist selle eest tasu saamata ning vabatahtlikku tegevust.

Esimesel juhul on tegemist sellise töötamisega, mille tegemist võib tavapäraselt oodata üksnes tasu eest. Teisisõnu, äriühing või FIE, kelle majandushuvides tööd tehakse, ei maksa sellise tegevuse eest tasu teatud objektiivsetel põhjustel.

Teisel juhul on tegemist sellise tegevusega, mille käigus pakutakse oma aega, energiat või oskuseid vabast tahtest ja tasu saamata. Reeglina toimub selline tegevus avalikes huvides ja ühiskonna heaks.

Mõisted vabatahtlik töö ja vabatahtlik tegevus ei ole seega samatähenduslikud ning maksukorralduse seaduse mõistes tuleb neid eristada. Vabatahtlik töö äriühingu või FIE majandushuvides on selline tegevus, mis eeldab töötamise registris registreerimist, kuivõrd tavajuhtudel makstakse sellise töötamise eest tasu. Vabatahtlik tegevus seevastu kujutab endast tegevust, mida saab siduda avaliku huvi ja ühiskonnaga ning mille eest tavapäraselt tasu ei maksta.

Eraldi väärib rõhutamist, et erinevalt seaduse varasemast sõnastusest kasutatakse muutunud maksukorralduse seaduses sõnastust äriühingu või FIE majandushuvides, millest võiks järeldada, et majandushuvi omajaks saab töötamise registri seisukohalt olla üksnes äriühing (täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu) või füüsilisest isikust ettevõtja. Muud juriidilised isikud (sihtasutus ja mittetulundusühing) nende olemusest lähtudes majandushuvi omajaks justkui olla ei saaks. Autor hinnangul on mõistlik lähtuda eeldusest, et näiteks mittetulundusühingu kaudu majandustegevuse teostamisel võib ka mittetulundusühing olla majandushuvi omajaks ning tehes selle heaks tööd, mida tavapäraselt tehakse tasu eest, kuulub ka selline isik töötamise registris registreerimisele.

Allikad: MKS seletuskiri, Vabatahtliku tegevuse arengukava 2007-2010

Võta meiega ühendust